Underneath the lantern
By the barrack gate
Darling I remember
The way you used to wait
'Twas there that you whispered tenderly
That you loved me
You'd always be
My Lili of the lamplight
My own Lili Marlene
Time would come for roll call
Time for us to part
Darling I'd caress you
And press you to my heart
And there neath that far off lantern light
I'd hold you tight
We'd kiss good night
My Lili of the lamplight
My own Lili Marlene
Orders came for sailing
Somewhere over there
All confined to barracks
'Twas more than I could bear
I knew you were waiting in the street
I heard your feet
But could not meet
My Lili of the lamplight
My own Lili Marlene
Resting in our billet
Just behind the line
Even though we're parted
Your lips are close to mine
You wait where that lantern softly gleamed
Your sweet face seems
To haunt my dreams
My Lili of the lamplight
My own Lili Marlene
My Lili of the lamplight
My own Lili Marlene.

Tmba ktte mustad nahkkindad
mustad nagu su enda must hing
ainsaks ehteks kuuerevril
sobib sulle vaid ssimust lill

ja lhn on sel lillel nii mru
sama mru kui muie su suul
vana hea Smith & Wesson sind teenib
mustil pevil, mustil pevil, mustil pevil ainsana truult

Tmba ktte mustad nahkkindad
mustad nagu su enda must hing
mis sest et sul pikest tis vastu
lahkelt naeratab kogu maailm

ja lhn on sel lillel nii mru
sama mru kui muie su suul
vana hea Smith& Wesson sind teenib
mustil pevil, mustil pevil, mustil pevil ainsana truult

on siin soe
Veidi rske ja soe
Miski ei loe
Mitte miski ei loe
Minu ees laual on hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Pimestav kiir
Silmipimestav kiir
Tunnete piir
Meie tunnete piir
See on ju hukatus hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Unistav sarm
Sinu unistav sarm
Zoja mu arm
Minu Zoja mu arm
See on ju igatsus hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Uinub Pariis
Taas kui uinub Pariis
Kohtum siis
Siin me kohtume siis
See on ju armastus hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Pealuuga lipp
Surnupealuuga lipp
Tundmuste tipp
Sinu tundmuste tipp
See on ju vabadus hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Sinavad veed
Vaikse ookeani veed
Marmorpaleed
Roosad marmorpaleed
See on ju paradiis hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Elu ja surm
Meie elu ja surm
Taevalik hurm
Nnda taevalik hurm
See on ju igavik hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid
Lumi on maas
Siis kui lumi on maas
kohtume taas
Siis me kohtume taas
See on ju unistus hperboloid
Insener Garini hperboloid
Insener Garini hperboloid hperboloid

Nd mingem siit, veel koidu eel,
on udused, klmad med me teel.
Kuid kaugemal, rgkalju all
me vlukuld meid ootab veel.
Seal muiste pkapikusool
kis sgaval koopais igal pool,
kus pev vi , virk sepat
ning nidust appi vitis hool.
Sai kuningas neilt aardeid hid,
mis kuldselt sdelema jid.
Nad ehteid lid, mis valgust tid
ja prgi, kirevaid mgapid.
Ning suutis mnigi meistermees,
et thti itses hbekees.
Ja kroon nii kuldset pildus tuld,
seal kuu ja pike srasid sees.
Nd mingem siit, veel koidu eel,
on udused, klmad med me teel.
Kuid kaugemal, rgkalju all
me unund kuld on alles veel.
Ka kauneid peekreid tehti seal
ja kullast kandleid, keeled peal.
Ei leidnud viis neilt kuuljaid siis,
kus inime maad ei kaeva eal.
Li knkal mhama mnnitukk,
s tuulte oigeis kostis hukk.
Lsk oksi si, lm laotust li,
leek ropsis puil kui punane kukk.
All orus kumises hirekell,
kik rahvas vaatas, hirmus hell,
kuis lohe raev, oh ud ja vaev,
seal mllas majadel, tornidel.
Mel tossas suits, mis hukke rikk
nd pageda paistis ainulik.
Mest lahkus him, ji maole vim,
sai surma mnigi pkapikk.
Nd mingem khku, kigest vest,
ning le mitmest sngest mest,
kus udud maas, et vita taas
me kuld ja kandled lohe kest.

Mrtsukdaamid liikval hmaruses taas on tnavatel,
tnavatel laternate all
ja su hinge lahjast kaamest
verest luigekaela mber,
kaela mber neil on valge sall.
Halisedes prkad nende
teelt sa, allassoojast voodist,
voodist ronind , uneseane.
Hljatud ja mahajetud
kurvad kujud jlitavad,
kuni patust kskord taganed.
hk tis udseid naerukriiskeid,
hk tis udseid naerukriiskeid,
kttemaksuku sul lheneb.
Sinu jaoks need leebed neiud
klmil mrkjail huulil laevad
juba brauningut hbekuulil.
Alles olid rnad ied,
nd kui fuuriad jlitavad,
needes sind, kes verine kinzhall.
Nagu rott sa sibad mustas
saterkuues, hlmad lahti,
surmahirmus isel tnaval.

Nyyd enam mind lapsed ja lilled ja rohi
ja kassid ei ajagi naerma
Nyyd enam ma'i kysi kas tohib vi' tohi
Ma nyyd lhen ja naeran nyyd keda ma tahan
Ei enam te keeldudest hooli
Naeran vlja te kybarad mantlid ja raha
Ja enam ei lhegi kooli
Ma lhen ja naeran nyyd enam ja enam
Ja ma hakkan ennastki naerma
Ma usun et naerda on nutmisest kenam
Ja seda ma lhengi kaema
Mu endasseusk muutub uuestisynniks
Neb Maailm nii naljakas vlja
Et kes seal ka elaks vi synniks
Ma lhen ja naeran nad vlja

Kusagil lpevad saated
Diktor neb sulguvaid silmi
Tema ja nendegi vaated
Maetud on sjafilmi
Voodisse tuiguvad linnad
Silmad vaid hetkeks sa suled
Likuvad krvu ja ninna
Sttivad suurlinna tuled
Jlle need hngud ja kra
Suletud baarideuksed
Jlle sa lngud siit ra
Sammudes sdametuksed
Voodisse tuiguvad linnad
Silmad vaid hetkeks sa suled
Likuvad krvu ja ninna
Sttivad suurlinna tuled

Aegamda minutid ju kaovad kik.
ra looda, et neid kohtad veel!
Eilsest veidi kahju meil kll olla vib,
parem siiski see, mis ootab eel.
Teele, jah, teele nd!
Pikk on tee, pikk on tee -
algust ja lppu sel
varjab silmapiir.
Tundmatust lubades
vagun suur, sinine,
veereb ja igaht
kaugustesse viib.
Asjata ehk solvasime spru hid,
ajapikku seegi meelest leb.
Seiklusteta elu peagi ttaks meid -
rutta, vedur, ra seisma j!
Teele, ...
Taevakarva vagun krmelt mdab maad,
hoogu iga ratas lisab veel...
Ah, miks kll see pev nii ruttu otsa saab?
Miks ei kesta terve aasta see?
Teele, ...

Niikui kgist vlja saad
Kgis elu kima lb
Laua peale jnud praad
Kellakgu seda sb

Muidu istub vaikselt kellas
Tunnis kord vaid kord kuku teeb
Aga otsemaid kui kk jb thjaks
Kgu vana raisk on kohe urust vljas
Silmapilk sb suhkrutoosi thjaks
Tal kskik et lapsed prast nljas

Niikui kgiukse lahti teed
Kgu raibe jlle kellas
Redised kik nokib auklikuks
Niikui sulgunud on kgiuks
Hbelusikad kik tassib oma kappi
Prast ropenda vi kutsu miilits appi
Ei see aita mitte kgu juba
Lusikad kik maha parseldand

Taevas sinetav ja hamar
Kuhugi on kadund kuu
Sulalumine on tanav
Akna all on raagus puu
Lume sisse pikad triibud
Teinud sinu soome kelk
Nukralt seljatoele liibud
Silmis araolev helk
Pille - Riin Pille - Riin
Kohtume me tana siin
ahtusinas laternate all
Pille - Riin Pille - Riin
Lapsepalv on maadas siin
Varakevadisel tanaval
Sul on suvepaike paues
Kevad ahtu on su vend
Soovin et siinsamas aues
Riietaksid lahti end
Paastad mantli halmad valla
Kleidinaabid lahti eest
Tulvaveega rentslist alla
Habelikkus kaob Su seest
Pille - Riin Pille - Riin
Kohtume me tana siin
ahtusinas laternate all
Pille - Riin Pille - Riin
Lapsepalv on maadas siin
Varakevadisel tanaval
Seisad lumes nagu loodi
Tead et tahan tulla ma
Sinu tuppa sinu voodi
Sinuga koos hullama
Tanasest on saanud eile
Triibulisse patja pead
Surumu ja tundub meile
Inimesed kaik on head
Pille - Riin Pille - Riin
Kohtume me tana siin
ahtusinas laternate all
Pille - Riin Pille - Riin
Lapsepalv on maadas siin
Varakevadisel Tanaval
Hommikuses paikses aga
Sinisilmad lahti teed
Kuulatad kuis akna taga
Raamsalt vulisevad veed
ara mulle silma tyki
Paikene va pudrusilm
Labi vaikse klaasityki
Roheline naib maailm
Pille - Riin Pille - Riin
Kohtume me tana siin
ahtusinas laternate all
Pille - Riin Pille - Riin
Lapsepalv on Maadas siin
Varakevadisel tanaval

Mngib dzss nukrat phjamaa tangot
viksel poodiumil laudade ees.
Veidi tuikudes poisi kevangus
minust mdud sa fuajees.
Sinu kleidil on vsinud luiged,
oled ise kui vsinud luik.
Mitmed pilgud sind saadavad muigel,
pahvak naeru on trompetihuik.
le la mulle silma veel teed sa,
lemeelik sa pole vaid teest
juues konjakit, htu said veeta,
lhed d veetma konjaki eest.
Su sbrannasid kadedus vaevab,
sest sul ikka ja alati veab.
Neid sa homme taas lohutad naerdes:
eilse kallima nime ei tea!
Kord ma tantsisin sinuga tvisti,
nagu tantsind on paljudki siin.
Sinus mistmatuks ji mulle miski,
mida sinult ei ksinud siis:
kui sind keegi kord tantsima palub
ja sa tunned, et vpatab hing
nii, et magus ja igatsev valu
peval-l saadab piinavalt sind;
ning see igatsus psib ja psib,
sa ei mrkagi htegi teist,
mida vastad sa talle, kui ksib:

Me magame voodis ja pikad on linad
see valendus hmaras kaugusse kaob
Lbi uste ja saalide kui tuled sina
Siis lina su jalge all tuksleb ja taob
On uste ja saalide avatus pha
Ja linade kehad ja patjade pead
Ja hmarad kaugused kutsuvad ha
Ja plikad on kenad ja batjad on head
Neil pikkadel linadel lppu ei tule
Neil hvingut haudades lpeks sul taip
Ja ennem sa knged ja ennem sa sured
Kui lppeb see pikkadest linadest vaip

Kolm, kaks, ks, null?
Phjatus laotuses thtedekett,
kosmosse sstab me kanderakett.
Kaks, ks, meis startides pakitseb ud,
meist vabaneb maakera klgetmbejud.
Hbejalt ligivad meie skafandrid,
meist maha jid atmosfr, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist vrvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
le mustava thjuse kui prlikee
helendava trassina jookseb Linnutee.
igav nii maastik, kraatrite suud,
nii kaunis, nii kohutav nib meile kuu.
Illuminaatorist nha vib ksteist
thtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkmnes pev.
Piksekiired meist jtavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Vib juhtuda, et sinitaevast me enam ei ne.
Hbejalt ligivad meie skafandrid,
meist maha jid atmosfr, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist vrvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Illuminaatorist nha vib ksteist
thtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkmnes pev.
Piksekiired meist jtavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Vib juhtuda, et sinitaevast me enam ei ne

Laulgem poisid, praegu kige kallimast-
viksest linnast, meie armsast Tallinnast.
Ehkki hallid tema paesed teed,
ikka head meile need.
Kui sa hulgud mda kitsast tanavat,
neiu silmad sulle vastu sravad.
Oi te poisid , kus kll pled rind,
neiu, ma ei jta sind!
Kui sul leitud pole iget kallimat,
vaata ringi meie armsas Tallinnas.
Stroomi rannas kiigub krge kiik,
laulab seal tdruk viit.
Lme htul saapad hsti klantsima
ja siis Kadriorgu lhme tantsima.
Oi te poisid, kuis kll pleb rind,
neiu, ma ei jta sind!
Kes siit kskord leiab hella kallima,
see ei lahku enam iial Tallinnast.
Loome kodu krge kalda peal -
kostab seal laste naer.
Pilgub merelt meile kauge majakas,
hab kaunist nne valge kajakas.
Oi te poisid, kuis kll pleb rind,
neiu, ma ei jta, ma ei jta,
neiu ma ei jta sind!

Mrtsukdaamid liikval hmaruses taas on tnavatel,
tnavatel laternate all
ja su hinge lahjast kaamest
verest luigekaela mber,
kaela mber neil on valge sall.
Halisedes prkad nende
teelt sa, allassoojast voodist,
voodist ronind , uneseane.
Hljatud ja mahajetud
kurvad kujud jlitavad,
kuni patust kskord taganed.
hk tis udseid naerukriiskeid,
hk tis udseid naerukriiskeid,
kttemaksuku sul lheneb.
Sinu jaoks need leebed neiud
klmil mrkjail huulil laevad
juba brauningut hbekuulil.
Alles olid rnad ied,
nd kui fuuriad jlitavad,
needes sind, kes verine kinzhall.
Nagu rott sa sibad mustas
saterkuues, hlmad lahti,
surmahirmus isel tnaval.

ks pev on lppenud, algamas uus.
Ma laman voodis, ked taskus, sigaret suus.
Nii mnigi htu on mdunud nii,
nii mnigi pev on kadund kui viiv.
Ma vaikin, ma muigan ja miski mu sees
tleb: kik on ju mdas, ei, kik on veel ees.
Tumm tuba mu mber pilte on tis.
Keegi liigutas neis, vibolla vaid nis.
ks pev on lppenud, algamas uus.
Ma laman voodis, ked taskus, sigaret suus.
Nii mnigi htu on mdunud nii,
nii mnigi pev on kadund kui viiv.

Me tuleme hiselamust.
Vta vastu meid, htune tnav!
Uksel seljataga komandant
meie minekut pominal tnab.

Keskaegses keldris hmar saal, kus istub Ehlvest Jaan,
Peakohal iidne vlvikaar. Siis ilmub baaridaam
Ja pikkamda titub baar, see Malemaja Baar,
Ja leti juurde astub Jaan, see Malemaja staar.
Kib Malemajas pingeline t, on meister hoos.
Seal midagi ei selgu le ja pead on koos.
On malemeistril kaamlinahast v, sees kva doos.
Ta Karpovitki malemngus lb ja kogu moos.
Jlle ees tal pingeline matsh, on asi "2".
Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps.
Enne mngu vetud naps teeb tuju rmsamaks.
Otsaette laks ja vit on kes tal nagu naks.
Siin malemeister viidab oma vidujrgset d
Ja baaridaamil lbi on baaris palju td
Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vd.
Ta hl siis kajab lbi , siis kajab lbi ...

Prast mind ja prast meid me tuleme kik taas
Kui on ites vetepind ja siis kui hall on maas
Tuleb ta ja tuleb see siis keda kohtad teel
Tulen ma ja tuled sa ja tuleb keegi veel
Olin ma ja olid nemad talv siis oli veel
Saabus surm ja saabus kevad saabus keegi veel
Meeltest kustusid kik lehad nagu niiskus soost
Ngin kuidas meie kehad lagunesid koost
Mida kujutas me elu eraldi vi koos
See on liigne keskustelu see on teises loos
Ngin kuidas muutus maailm kuidas muutus kik
Seniks kui ma jlle naasin saabund oli vit
Surnuna ses inimkonnas ennast kaotasin
Ideaalses hiskonnas silmad paotasin
Inimesi sndis suri selge oli see
Et kui mina sinna tulin tuli keegi veel
Tulevikuilm ei ninud puhkust ega td
Kigil olid segi linud pevad ja ka d
hel sel polnud kuhu minna mul ja siis
Lasin ennast kanda kuhu eskalaator viis
Liin siis minevikumaile hakkas laskuma
Vanalinna varemeile sitsin vastu ma
Tundus nagu oleks uuesti ma seda nind
Lagunenud kohviku ees peatuma ma jin
Ma seisin seal kus seisti siis kord sajandite eest
Kik oli hoopis teisiti kuid soojaks tmbus seest
Ngin pimedaks kik lheb eemal kumas linn
Valgustasid kuu ja thed varemeid ja mind
Ma kaotasin ra kinga vist suulakke kleepus keel
Nonahal tundsin hingamist seal seisis keegi veel
Kui jlle tuled sttisid seal rohtund siduteel
Siis meie pilgud htisid seal seisis keegi veel
See lugu kuhugi ei vii sest keel jb saamatuks
Ja miks ma praegu seisan siin jb arusaamatuks

Tal pole numbrit ega nime pole midagi mis seoks
Kik soovid on tast jnud maha ja ta mtted tehtud teoks
Ta lihtsalt hulgub linnast linna siht on sinna kuhu tuul
Ta vaatevli on ta maailm tema ulatus ja ruum
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna
Tal pole numbrit ega nime pole midagi mis seoks
Kik soovid on tast jnud maha ja ta mtted tehtud teoks
Ta lihtsalt hulgub linnast linna ja ta minek on nii suur
Et teda ooteb veel vaid surm ja tema kaaslaseks on tuul
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna
Ta lihtsalt hulgub linnast linna pole kuhugile minna

Me lbime d ja teel, mille algust ei mleta enam
ja meid ei huvita ammu mis on me siht ja muud
peale kiiruse, punase auto ei ole meil midagi enam.
Tumesinine taevas ja thed. Mrina mduvad puud.